/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/19/16936751t1h1e2a.jpg)
Ühes Saksamaa linnas on uus võõrliik vallutanud tänavad, pargid ja isegi kodude pööningud, pälvides kohalike sümpaatia ja pahameele korraga. Kuid kuigi mõned peavad neid armsateks ja naljakateks öisteks külalisteks, hoiatavad loodusteadlased, et tegu võib olla tõsise ohuga Euroopa ökosüsteemidele. Liigi arvukus on tõusuteel, levik kiire ja mõju loodusele veel raskesti hinnatav – kuid mitte olematu.
Saksamaa keskosas asuv Kassel on muutunud pesukarude paradiisiks. Linnas, kus elab veidi üle 200 000 inimese, on neid Põhja-Ameerikast pärit musta-valge maskiga loomakesi arvatavalt tuhandeid. Elanikud kirjeldavad, kuidas loomad hiilivad öösiti aedadesse, tungivad katusealustesse ja varastavad pargipiknikutelt banaane. «Kui istun oma aias ja jätan koti siia, võtavad nad selle hetkega ära,» ütles kohalik elanik Lars, vahendab Guardian.
/nginx/o/2025/06/19/16936752t1hf020.jpg)
Pesukarud, kohalikus keeles Waschbären, toodi Saksamaale 1930. aastatel karusnahatööstuse jaoks. Pärast põgenemisi ja sihilikke vabastamisi levisid nad loodusesse ja on nüüdseks asustanud suure osa riigist. Saksamaal hinnatakse pesukarude arvuks vähemalt 1,5 miljonit ning neid nähakse üha enam ka Prantsusmaal, Poolas, Itaalias ja Taanis.
Kuigi Kasselis on pesukarud osa linna identiteedist – spordimeeskonnad kannavad nende nime, elanikud kontrollivad enne sõitu autoaluseid ja prügikastid on kindlalt suletud –, on EL pesukarud alates 2016. aastast kuulutanud invasiivseks liigiks.
Ohuks lindudele ja kahepaiksetele
Eksperdid hoiatavad, et pesukarud kujutavad suurt ohtu Euroopa loodusele. «Nad suudavad ronida, mis annab neile täiesti uue ökoloogilise niši Euroopas,» selgitab bioloog Marten Winter. «Nad söövad linde, nahkhiiri, kahepaikseid ja isegi ohustatud liike, nagu haruldasi rannakarpe.»
Brandenburgis tehtud uuringud näitavad, et pesukarud rüüstavad maas pesitsevate lindude pesi. Poolas on täheldatud, et nad söövad ohtralt haruldasi karpe. Ekspertide seas valitseb siiski eriarvamus – osa neist nõuab kontrollprogramme, teised aga soovitavad täiendavat uurimistööd, et mõista tegelikku mõju ökosüsteemile.
Massiline küttimine ja lihatooted
Eelmisel aastal kütiti Saksamaal hinnanguliselt 200 000 pesukaru. Populatsiooni kontrollimiseks on üks lihunik hakanud valmistama nende lihast isegi vorste ja lihapalle. «Kõigile tundub maitsevat. Keegi ei ole öelnud, et see oleks vastik,» ütles ta intervjuus CNNile.
Kuid hoolimata pesukarude kahjulikust mõjust ja agressiivsest paljunemisest ei ole kassellased valmis neist täielikult loobuma. «Nad on meie sümbol. Me oleme uhked nende üle, aga nad hävitavad palju,» ütleb Lars. «Me armastame neid – aga ainult teatud piirini.»